Tere, ma olen Birgit !
Ma olen äkiline inimne, ma vihastan kiiresti, kuid samas oskan olla vägagi hea südamlik.
Ma armastan suhkurt, tuhkurt ja sind.
Ma vihkan politseid ( mitte eriti meeldivad kogemused ). Nii raske kui see ka pole, ütlen ma seda siiski Ma vihkan TALLINNA. Mitte otseset Tallinna, aga see linna kära. Ma olen poolaastat elanud karuperses , ja ma armastan sedaa sitaauku.
Igal kuubil on mitu tahku, samuti ka mul. Minu elu on keeruline, Seda annab mõista erinevalt. Tänu sellele arvavad mõned inimeset et olen otsustus võimetu. Agasamas nad ei tea mind. Kord ma vihkan ennast , siis armastan. Kord viskan ma su prügikasti vihaga , kuid jooksen sulle kohelest järgi , sest süüme piinad on suured.
Ma võin välja näha karm, ülbe, ületamatu. Aga kui te vaid teaksite kui lihtsalt ja kiirelt mind on võimalik rööbastelt välja lükata. Oii see käib lihtsalt. Ja kui olen kord juba maha lükatud , siis on raske tagasi saada.
Paljudele paistab, et olen ära hellitatud, et saan kõike mis tahan. Aga kõige selle taga pole mitte vanemate armastus vaid minu isiklikud pingutused, minu töö tulemus. Kõike teeme me enda jaoks, mitte kellegi teiste .(kuid vahel võib see tunduda teist moodi )
Tead , täna avastasin ma ,et mulle meeldib kui kontroll on minu käes. Kui mina olen see inimene kes otsustab. Kui mina teen selle lõpliku valiku. Samas , mulle meeldib kui mul on kamp inimesi enda selja taga kes mind toetab. HEtkel on seal kambas vaid kahel käel loetav arv kalleid. TE AMO !
Niisiis , räägime ka natukene tänasest päevast, ning tänastest südame piinadest.
Okei tegelikult ma ei tea miks ma seda südamepiinaks kutsun. Sest kui aus olla , Siis ma tuntsin juba esmasp. et kolmap. on see päev, ja nii see oligi. ( ma ei tea miks ma seda päeva peast mäletan ). Niiet minu jaoks polnud see üllatus.
Kuid samas, ma suudan kõik need koos veedetud ajad oma ajusompidesse ära matta, niikauaks kui ma su lõustakest kusagil ei näe. Kuid siis kui ma sind näen, ja sa vaatad mulle otsa oma selle , WHY DO U GIVE A FUCK näoga , siis ma tunnen seda nuttu klompi oma kurgus. Aga ma teen ikkagist oma karmi näo pähe. (selline ma kord juba olen , ma hoian kõik oma sees, kuid siis üks päev plahvatan, ning kõik purskab, hetkel ma isegi oskan öelda millal see päev on, ma pakun et kolmap. või siis aasta viimasel teisip,. Kui tõelised tondid välja lastakse) .
Sa vist isegi saad aru sellest näo ilmest , aga mind absoluutselt ei huvita. Sest see kõik muutus nii fakeiks.
Kuid ühe asja ütlen ma sulle.
Sina keerad mulle sitta, ja ma keeran sulle vastu. Usu mind , sa ei tea kui suur suu mul olla võib.... Sest need kõik pisi detailid mis sa mulle rääkinud oled (oma eelmistest suhetest, oma pedekarjast jne. ) oskan ma ka väga ilusasti kuhugi jutukesse sisse pista. Üks tähtis asi mida olen eluslt õppinud on see, et ära räägi liiga palju, Tundub ,et sul on veel elult palju õppida...
teisipäev, 21. detsember 2010
vamos a empezar de nuevo
Postitaja: Bikku. kell 00:18
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

0 kommentaari:
Postita kommentaar