Selles ongi asi, ma ei tunne mitte midagi. MA ei tunne süütunnet, viha, vaenu, rõõmu, kurust, armastust, valu , mitte kui midagi.
Ning tänu sellele ei huvita mind ka mida teised arvavad, tahavad või soovivad. Ma võiksin vabalt minna praegust kööki juua oma ema vein põhjani , ning siis nende ees kamina ääres suitsu teha. Ning ma pakun , et ma ei tunneks seda suurt süütunnet mida ma tegelikult tunda peaks. Sest see pole normaalne, et minusugune tüdruk läheb oma vanemate ette suitsule. Ma saaksin neid väga palju sõimata , kuid ma õhjendaks seda niiviisi - ma lihtaslt tahtsin midagi tunda, kuid ma ei tunne mitte midagi.
See on täiesti lootusetu, Ja siis veel Sina oled mu kõrval ja aina mossitad. ja vinud. Mis sa arvad kuidas see minu tuju mõjutab ? Kas sa arvad ,et minul on väga hea ja mõnus näha sind sellises olekus ? Et see teeb minu tuju ainult paremaks ? EI !
Ja siis kõik veel nõuavad minult midagi. koguaeg käib üks nõudmine. Tahad midagi , tee seda ise, too endale ise. Liiguta, mõtle, ja kõike muud tee ISE. Sina oled see inimene kes saab midagi enda elus muuta , mitte teised !
Okeii, nüüd ma kaldusin jälle teemast mööda.
Mul on see kahtlane asi et ma kaldun alati teemast mööda. Nagu mu ema ükskord ütles - Enne kui Birgit juttu mõtteni jõuab, jõuab ta rääkida Aafrika nägivatest lastest.
Aga nii on.
See on ka põhjus miks ma räägin nii kiiresti. Mu mõtte lihtsalt jookeb nii kiiresti ,et kui ma aeglasemini räägin siis ei jookseb mõtte eest ära, ja siis seda tagasi saada , on paras tüütus ...
Ja nüüd ma jälle kaldusin teemast mööda..
Okei ma proovin oma mõtet tagasi saada, ning proovin ka veini kätte saada.
I just need to feel something.
laupäev, 18. detsember 2010
numbness
Postitaja: Bikku. kell 21:57
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

0 kommentaari:
Postita kommentaar