See laul oli nagu meie Algus punkt, Together.
Kuidas ma küll igatsen neid aegu, kus ma ei pidanud muretsema millegi pärast , kõik jooksis ise, see isegi ei nõudnud minu suuremt tähelepanu, sest teatsin, lootsin ,et asjad joooksevad minu järgi , aga eii . kus sa siis sellega. Alati tuleb mingi Fucker vahele, pistab ennast sinna kuhu pole vaja. üritab enda osa saada. Tra, sul oli selleks piisavalt aega , 2 kuud, kui mitte rohkem...
Aga eii , sa hakkad tegutsema alles siis kui mina olen seal , ma juba kujutan ette kuidas ma sind esmasp. sõimata saan. Kuigi ma ei tahaks. Sest loodan, et asi ei lähe nii kaugele...
Ma ütlesin mees, sinust hoian ma kümne küünega kinni. Tundub et mul on maalit ka sinu kinni hoidmises vaja...
Vabandust , aga mul tuli tuju, rääkida surmast . Ma viimastel aegadel räägin üldse kas juttu mis on väga offtopic , või siis juttu mis on täiesti ebaloogiline.
Igatahes, Surm - asi mis tabab meid kõiki , kunagi. keda varem keda hiljem. Paljud (või siis ainult mina) on mõelnud sellel kuidas ta surra tahab.
Mina isiklikult olen sellele palju mõelnud, isegi täiesti reaalseid unenägusid sellest näinud.
Ma olen näinud 4 erinevaid varjante .
1) Ämma mürgise käe läbi - Mitte ühegi poisi emale pole ma meeldinud ( või kujutan ma seda inult ette) ,niiet see üllatusena ei tuleks.
2) Kukun kusagilt kõrgelt alla - Tegelikult, ma kardan metsikult kõrgust. niiet see pole eriti loogiline , kui ma just väga purjus pole, või keegi lõi mind oimetuks. Eiffel tower here i Come.
3) Uppumine - Seda sorti surm on eriti ilus, juhuslikult kui sa kusagil Stroomi rannas ära uppuda ei sooovi , aga kusagil Kariibi mere ääres oleks küll vapustav, juba see vaade. Aga samas on see üks raskemaid surme, sest alataju hakkab tööle, ehk siis pinnale ujumine, Niiet ma seoks enda jala ümber mida rasket Betooni blokk äkki.
4) Alkoholi surm - Enam see nii tõenäoline pole. aga kuu aega tagas kui ma iga nädalavahetus jõin tundus mulle küll ,et mu neer annab otsad. Alkoholi surm , oleks nii tavaline...
Ma soovin surra kuidagi ebatavaliselt, huvitavalt. Samas mis ma enda juures imelikuks pean on see ,et ma soovin et mind tuhastatakse. ning soovin ,et mind puistatakse minu lemmik kohtadesse. Kindalasti üks nendest oleks Rihumägi .
Kuna teema on juba surm . Siis ma lugesin täna üht raamatut '' Mis sul Viga on '' kus on üks vägagi huvitav hüvastijätukiri. kõlab see siis sellisena ...
Teile, kallid sõbrad ja lähedased , kes mind nii kaugele viisite.
Juhul , kui ma peaks hetkel olema kusagil haiglas nagu juurvili ja juhul , kui seal on mingi masin , mis mind elus hoiab, siis ma jätan kogu oma vara selllele inimesle, kes juhtme esimesena seinast välja tõmbab. Kui teie seas peaks leiduma mõni idioot , kes hakkab otsima lootust ja arste ja tehnoloogiat, et mind teadvusele tuua , siis tuletage talle meelde , miks ma sellises olekus olen. Kui ta sellest ikka aru ei saa, siis kägistage ta ära sellesama juhtmega , mille te seinast välja tõmbama peate.Kui keegi teist ajuhiiglastest otsustab teha minu juurviljastaatusest poliitilise diskusiooni, siis enne, kui te seda teete , arvestage sellega - kui tuleb välja, et mul ei ole õigust ja et on olemas elu peale surma , siis ma pühendan kogu oma energia sellele, et seda inimest kummitada.
Juhul ,kui sa ei saa aru , millest ma räägin , siis üllatus ! Ma tapsin ennast ära .
Parimate soovidega ,
Laip.
Kas pole mitte andekus ? Siin on ka üks tore jutt ,sellest kuidas keegi ajuhiiglane endalt elu üritas võtta, see on lihtsalt nii geniaalne et pean selle ka siia kirjutama .
Mõned aastad tagasi otsustas üks mees ennast ära tappa - kustutada ennast sellelt planeedilt. Ta ei olnud oma eluga eriti rahul, võib-olla suuresti just sellepärast, et enamus tema ettevõtmisi lõppesid eepilise perseminekuga. Igatahes peale andetu hüvastijätukirja kirjutamist, ostis ta köie , kanistri bensiini, mürgi ja revolvri. Tema idee , mis tuleb tunnistada oli küllaltki loominguline, oli järgmine : Siduda köie üks ots ümber kaela ja teine puu külge, juua mürk ära , panna ennast põlema, hüpata pangalt alla ja tulistada ennast selle käigus pähe. Niisiis ta pani ennast põlema ja hüpas pangalt alla. Edasi läks kõik perse. Kui ta üritas ennast pähe tulistada , lasi ta mööda ja tabas hoopis köit. Köis läks katki ja mees kukkus vette, välistades niiviisi ka surnuks põlemise. Vees köhides ja korisedes suutis ta muidugi mürgi välja oksendada ja suurest pettumusest otsustas ta kaldale ujuda. Kuigi ükskord elus sai tema lugu õnneliku lõpu , nimelt suri ta kuus tundi hiljem alajahtumisest tulenevatesse komplikatsioonidesse, mille ta sai kaldale tagasi ujudes.
See jutt on väidetavalt toimunud päris elus. Uskuda või mitte, andeks ta omamoodi on.
Olen tähelepannud et ajan viimasel ajal puhast sitta suust välja, Mõttetu. Mõttetuu ....
Life's a bitch.

0 kommentaari:
Postita kommentaar